Võrdlus hõõgpirnidega

Eluiga
Säästupirni eluiga 6,000 kuni 15,000 tundi
Höögpirnil 750-1000 tundi
Kui säästupirni põlemistsükkel on lühem kui 5 minutit võib see lühendada säästupirni eluiga kuni 85%
Efektiivsus
Sama valgustugevuse korral kasutab säästupirn viiendiku hõõglambi energiavajadusest
Maksumus
Säästupirni kõrgema maksumuse kompenseerib väiksem enerigiakulutus
Süttimise aeg
Säästupirn saavutab oma maksimaalse valgustugevuse mõne hetkega kuid see võib pikeneda madalatel temperatuuridel

Kas säästupirn on odavam?

Säästupirn: Eluiga 8000 t,11 W CFL
Elektrienergia hind 1 EEK/kWh
Hind Pleomax CFL T3 2U 50 EEK
8000*0,011=88 EEK+50EEK=138 EEK

Hõõgpirn
Eluiga1000h,60 w
Elektrienergia hind 1EEK/kWh
Pirni maksumus 5 EEK* 8=40 EEK
8000*0,06= 480EEK+ 40EEK= 520EEK

Säästupirn kulutab 75% vähem energiat kui hõõgpirnid
Eluiga 8000 tundi
Kiire start (ei vaja aega, et saavutada täis töö temperatuur, nagu enim levinud säästupirnidel)
Suurepärane valgusspekter(Ra =80) ja efektiivsus

Tööpõhimõte ja ehitus

Päevavalguslambi panevad helendama elavhõbedaaurud toru sees, mis ergastuvad elektronide mõjul. Kiirgus muundub fluorestseeruva fosforikihi sees nähtavaks valguseks, mis võrreldes hõõglambiga on sarnasem päikesevalgusele
Kaasegses säästupirnis kasutatakse elektroonilist muundurit , mis võimaldab kiire pirni süttimise ja ühtlase valguse, tõstes voolusageduse
50 Hz üle 20 000 Hz

Valgusspekter

Säästupirni valgusspektri määrab gaaside segu -iga gaas kiirgab erinevat valgust

Valguse temperatuur
Warm white (soe valgus)
Bright white
Cool white (külm valgus)
Daylight (päevavalgus)

kelvin
<= 3000 K
3500 K
4000 K
>= 5000 K

Valguse temperatuur on kvantitatiivne suurus, mida suurem väärtus seda eredam, sinakam valgus

Keskkond

Energiasääst
Säästupirnid tarbivad vähem voolu võrdse valgushulga tootmiseks- seega nad vähendavad energiakulutust .

Kus elektrienergiatootmiseks kasutatakse fossiilseid kütuseid -kokkuhoid vähendab kasvuhoonegaaside teket ja muid kahjulike ainete eritumist keskkonda.
Elavhõbe
Säästupirnid sisaldavad väikses koguses elavhõbedat, mis muudab nad keskkonnale ohtlikuks ja tingib vajaduse kasutatud säästupirne nõutekohaselt utiliseerida.
Kus energiatootmiseks kasutatakse kivisütt seal vähendavad säästupirnid elavhõbeda emissiooni kuna kasutavad vähem elektrienergiat (kivisöe põletamisel eraldub elavhõbedat keskkonda ).
Oma eluea jooksul hoiab üks säästupirn kokku kuni 500 kg põlevkivi - Eesti suurimat elektrienergia allikat.
Ühe tavalise keskmise majapidamise kohta teeb see umbes 50 kg taastumatu loodusvara kokkuhoidu aastas !